Tugiisikuteenus

Tugiisik ei ole hooldaja ja hooldustoimingud puhtalt hooldamise eesmärgil. Tugiisik töötab inimese igapäevases elukeskkonnas (milleks võib olla ka õppeasutus), kuid võib inimesega kohtuda ka mujal, ning olla talle saatjaks ametiasutustes.

Tugiisik võib inimest aidata enda sarnaseid elukogemusi jagades või olla kontaktisik abi vajava inimese ja teiste abi osutajate vahel. Õiguste teostamine täiskasvanu puhul tähendab näiteks õigust taotleda toetusi ja sotsiaalteenuseid või kasutada avalikke teenuseid.

Kui tugiisiku kliendiks on laps, seisneb abi lapse arengu toetamises. Kui kliendiks on last kasvatav täiskasvanu, jõustab tugiisik vanemat, kuidas tagada lapse hooldamine ning turvaline ja toetav kasvukeskkond.

Tugiisikuteenuse saamiseks esitab abivajav isik taotluse, milles toob ära isiku- ja kontaktandmed, taotletava teenuse kirjelduse ja põhjused taotlemiseks. Kui taotleja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline taotlust esitama, võivad taotluse esitada sotsiaalametnik, ülalpidamiskohustuslane või muu isik. Taotlusele lisatakse asjakohased dokumendid, sh rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul.

Taotluse laekumisel viib täisealiste isikute puhul piirkonna sotsiaaltöötaja ning laste puhul sotsiaalnõunik läbi abivajaduse hindamise. Hindamiseks kasutatakse esitatud dokumente ja muud menetluse käigus kogunevat teavet. Abivajaduse hindamise tulemusel teeb sotsiaaltöötaja kindlaks, milliseid abimeetmeid ning millises mahus isik kõrvalabi vajab. Kõrvalabi vajaduse muutumisel teenuse osutamise perioodil tuleb läbi viia isiku korduv hindamine.